Qyrǵyz Respýblıkasynyń Almaty qalasyndaǵy Bas konsýldyǵynyń bastamasymen Qyrǵyzstannyń týrısik baǵyttaǵy jetistikterimen tanysý maqsatynda uıymdastyrylǵan úsh kúndik «Mýras-2025» halyqaralyq týryna Qazaqstan atynan bizdiń «Alatau-aqparat» medıaholdınginiń tilshisi de qatysyp qaıtty.
Atalǵan sapardyń quramynda Almaty qalasynda akkredıttelgen dıplomatıalyq korpýstyń, halyqaralyq uıymdar men BAQ ókilderi boldy. Týr delegasıasy tabıǵaty tamyljyǵan Ystyqkól oblysynyń birneshe jerin aralap qaıtty.
Qattamanyń dámi
Astan úlken eshkim joq. Ekskýrsıa músheleriniń eń birinshi at basyn burǵan jeri – «Apamnyń shaıy» («Apamdyn chaıy») dámhana-kesheni boldy. Qyrǵyz shekarasyna ótken kez-kelgen týrıs osynda, Ira apaıdyń dámhanasyna aıaldaıdy eken. Munda ulttyq nan ónimi – qattamadan dám tatady. Ol – pıaz qosylǵan, birneshe qatparly orama nan. Týrıser turmaq, jergilikti turǵyndardyń ózi jolǵa shyqqanda qattamamen qaryn toıdyryp shyǵýdy dástúrge aınaldyrǵan eken. İshke el qonyp, kóńil jaılanǵan soń kez-kelgen isiń de ońǵa basady dep yrymdaıdy. Sondyqtan týrıserge de mindetti túrde sútti shaımen qattama usynady. Aıtpaqshy, «Apamnyń shaıy» dámhanasynyń qattamasyna rıza bolǵan BAÁ-niń sheıhy Ira apaıdy óz eline qonaqqa shaqyrǵan eken. Qattamany dámdi pisiretin qyrǵyz apa sheıh aspazdaryna «sheberlik sabaǵyn» ótkizip qaıtqan kórinedi.
Qolónershiler festıvali
Ystyqkól kóliniń ońtústik jaǵalaýyndaǵy týrısik ındýstrıanyń biregeıi bolyp sanalatyn «Ertegi» shatqaly mańynan qonys tepken «Royal Gate» etno-keshenine keldik. Munda «Ton fest» halyqaralyq mádenı festıvaliniń qurmetti meımany boldyq.
Bul – qolóner sheberlerin, Ton aýdanynyń turǵyndaryn jáne týrıserdiń basyn biriktiretin festıvál. Biz munda qyrǵyzdyń tanymal ánshileriniń ónerin tamashaladyq. Etno-baǵdarlama sheńberinde uıymdastyrylǵan, «Jer-ana» dep aıdar taǵylǵan ashyq aspan astyndaǵy ınstallásıalardyń taqyryby da áralýandyǵymen bizdi baýrap aldy.
– Biz «Altyn oımaq» halyq sheberleriniń qoǵamdyq qoryn 1999 jyly resmı tirkettik. Biraq sonaý 96-jyldan berip jumys istep kelemiz. Bizdiń kıizden jáne bylǵarydan jasalǵan buıymdar qyrǵyz jerinde ǵana tanymal emes, ózge memleketterden keletin týrıserdiń de qurmetine ıe bolǵan. Bizge bolashaq urpaq úshin ulttyq muramyzdy saqtaý mindeti júktelgen. Sondyqtan oblysymyzda týrızmniń damýyn árqashan qoldaımyz. Onyń ishinde biregeı ólkemizdiń tabıǵatyna zıan keltirmeıtin jáne halyqtyq qolónerdi, mádenıetti jáne turǵyndarymyzdyń ál-aýqatyn damytatyn ekologıalyq týrızmniń damýyna atsalysamyz, – deıdi jergilikti qolónershi, «Altyn oımaq» ortalyǵynyń dırektory Jańyl Baısheva.
Al Ton aýdanynyń ákimi Baqtybek Osmonovtyń aıtýynsha, bul óńirde týrıserge sapaly qyzmet kórsetý úshin ınfraqurylymdyq jobalardy iske asyrý qarqyndy túrde júzege asyrylýda. Dál qazirgi kúni Ystyqkól aınalma jolynyń qurylysy qarqyn alǵan. Jaǵalaýda zamanaýı qonaq úıler boı kóterýde. Kıiz úıler sap túzeýde. «Bizdiń jaıly kıiz úılerimiz 2028 jylǵa deıin brondalyp qoıylǵan», – dedi «Royal Gate» ortalyǵynyń dırektory Ásel Dıldeeva.
Syrǵa toly «Ertegi»
«Ertegi» shatqaly – Qyrǵyzstandaǵy biregeı oryn. Ǵasyrlar boıǵy erozıadan paıda bolǵan erekshe jartastardyń biri sańyraýqulaqqa, endi biri janýarǵa jáne basqa da fantasıkalyq tirshilik ıelerine uqsaıdy. Shatqaldyń uzyndyǵy shamamen 2 km jáne qabyrǵalarynyń bıiktigi 100 metrge deıin jetedi.
Jeti ógiz qalasynan 60 km qashyqtyqta ornalasqan «Ertegi» shatqaly túrli-tústi reńkterimen de tanymal. Máselen, kókke shanshylǵan jartastar kóbine qyzyl, qyzǵylt sary, sary, jasyl jáne aq tústi bolyp keledi. Osynaý erekshe jartastardyń fonynda sýretke túsý – týrıser úshin mártebe.
Sondaı-aq arnaıy soqpaqpen aqyryn aıańdaı, serýendep kele jatyp, aınaladaǵy taýlar men Jeti ógiz ózeniniń ańǵarynyń ádemi kórinisterin tamashalaı alasyz.
«Manastyń tostaǵany»
Barskoon – Ystyqkól oblysynyń Jetiógiz aýdanyndaǵy aýyl. Bul aýyl týrıserge Barskoon shatqalymen, «Barystyń kóz jasy», «Manas tostaǵany», «Aqqaınardyń atqylaýy» jáne «Qarıanyń saqaly» syndy sarqyramalarymen jáne qoıý shyrshaly ormandarymen tanymal. Bul jerge kezinde eń alǵash bolyp kókti baǵyndyrǵan ǵaryshker Iýrıı Gagarın de kelip demalǵan eken. Sonyń qurmetine eskertkish te oryn tepken.
Barskoon shatqalynyń uzyndyǵy shamamen 30 shaqyrymdy quraıdy. Al asýlardyń bıiktigi 4000 metrge jetedi desedi. Shatqalǵa esh qınalmaı kóterilesiz. Joly sapaly.
«Jeti ógiz»
Kókpen talasa ornalasqan «Jeti ógiz» dep atalatyn taý shatqalynyń da kórkemdigi tańdaı qaqtyrady. Bul Ystyqkóldiń ońtústik jaǵalaýynda, Qaraqol qalasynan batysqa qaraı 28 km jerde ornalasqan. Kóptiń kóńilinde kókpeńbek ashyq aspanymen, tóbesinde qalyqtaǵan maqtadaı aqsha bulttarymen, qaraǵaıly ormanymen, saf aýasymen este qalary sózsiz.
Mundaǵy «Jaraly júrek» jartasy da, ásirese jastardyń jıi keletin qasıetti mekenine aınalǵan. Ertede bir han ómir súripti. Onyń sulý qyzy bolypty. Arý ógiz baǵatyn jigitke ǵashyq bolypty desedi. Ákesiniń ruqsat bermesin bilgen eki ǵashyq qol ustasyp qashady. Al han qyzyn taýyp ákelýge jasaq attandyrady. Alysqa uzaı qoımaǵan eki jas tabylyp, hannyń sarbazdary qyzdyń kóz aldynda ógizshi jigit pen onyń jeti ógizin óltiredi. Bul qasiretke shydamaǵan qyz sol jerde júregi jarylyp, jantásilim etken eken. Al mahabbatqa toly júreginen tamǵan qan ekige bólinip, sol orynda jarty júrek paıda bolypty. Óltirilgen jeti ógiz áp-sátte qyzyl tastarǵa aınalyp, qaıǵyly mekendi tizbektele qorshap qalǵan eken deıdi qyrǵyz ańyzy.
Shatqalda sýy shıpaly bulaq kózderi bar. Sondaı-aq kıiz úılerde tynyǵyp, atpen serýendeýge barlyq múmkindik jasalǵan.
«Sanjyra» mýzeıi
Jeti ógiz aýdanyndaǵy Orgochor aýylynan ashylǵan K.Jetımıshbaev atyndaǵy «Sanjyra» tarıhı-genealogıalyq murajaıynyń da tynys-tirshiligimen tanystyq. Uıadaı ǵana jyp-jyly shaǵyn aýyldyń osyndaı salmaqty mýzeı ustap otyrǵany qýantady. Bir qyzyǵy, mundaǵy kúbi, keli, kelsap, dıirmen, astaý, qazan syndy turmystyq zattardyń bári bizdiń qazaqqa da tán buıymdar. Sondyqtan da kózge jyly ushyraıdy.
– Men bir jyldary Qazaqstannyń Jetisý oblysyna arnaıy baryp, Shoqan Ýálıhanov jerlengen jer men memorıaldyq mýzeıinde boldym. Ol ómiriniń sońǵy kezeńinde Tezek tóremen jaqyn qarym-qatynasta bolǵan. Sol tulǵa týraly málimetter jınadym. Jetisýdyń áıgili sultany bolǵan Tezek tóreniń áıeli Tóretaı – qyrǵyzdyń qyzy. Sol saparymda Tezek tóreniń júziginiń kóshirmesine, ózge de biz úshin tyń qujattarǵa qol jetkizip qaıttym, – deıdi «Sanjyra» tarıhı-genealogıalyq murajaıynyń dırektory Murat Qalenuly.
Bizge bul kúngi dám Yrdyk aýylynan qonys tepken dúngender aýylynan buıyrdy. «Mýras-2025» týrynyń delegasıasy qabyrǵasynyń qalanǵanyna 150 jyl bolǵan úıden túski as ishtik. Ystyq yqylaspen usynylǵan dúngen taǵamdary kóńilden shyqty.
– Biz ertede turǵyzylǵan kóne úılerdi sol qalpynda saqtaýǵa tyrysamyz. Týrıser úshin qonaq bólmelerdi sol zamanǵy jıhazdarmen jabdyqtaımyz. Bizdiń aýyldaǵy keıbir turǵyn úıler sonaý 19-ǵasyrda salynǵan. Bul úıler bizdiń dúngen halqynyń tynys-tirshiliginiń, mádenıetiniń, salt-dástúriniń kórinisi, – deıdi «Qyzyl jar» qaýymdastyǵynyń ókili Gúlzat Qadyralıeva.
Túski astan soń týrıser ájeler ansambliniń ónerin tamashalady. Olar 40 metrlik matadan jasalatyn kımeshektiń (elecheg) aq samaıly ájeniń basyna baılaný ádisin kórsetti. Matany basqa oraýǵa jarty saǵattan bir saǵatqa deıin ýaqyt ketedi eken. Kımeshek sonaý kóshpeli zamandarda bas kıimmen qatar, dúnıege sábı kelgende jórgek te, jol ústinde adam kóz jumsa kebin de, jaraqat alǵanǵa jarasyn tańatyn oraýysh ta bolǵan. Kımeshek bizdiń qazaqtyń da eń kórkem bas kıimderiniń biri. Onyń osyndaı qyzmeti bolǵanyn estigen sheteldik týrıser tańdanysyp jatty. Al er azamattarǵa attyń eri aǵashtan qalaı jonylatyny, ony qalaı, qandaı terimen qaptaıtyny jóninde «sheberlik sabaǵy» uıymdastyryldy.
Jádigerler «sóıleıdi»
Qyrǵyzstannyń Qaraqol qalasy tarıhı mýzeılerimen, baı jádigerlerimen tanymal. Solardyń arasynda aǵashpen órilgen kóne Troısk shirkeýi men Qytaıdan arnaıy qalap shaqyrtylǵan sheberdiń birde-bir shegesiz salǵan dúngen meshiti ótkennen syr shertip tur. Boı kótergenine júz jyldan asqan eki ǵıbadathana da áli kúnge turǵyndarǵa qyzmet etýde.
Qaraqol jerinde mańyzdy oryn alatyn tarıhı oryndardyń biri – Nıkolaı Prjevalskıı mýzeıi. Sanaly ǵumyryn Ortalyq Azıany zertteýge arnaǵan áıgili orys saıahatshysy osy Qaraqolda uzaq aıaldap, ómir súrip, ǵylymı jumystarmen aınalysqan. Ortalyq Azıaǵa uıymdastyrǵan 5-shi ekspedısıasy kezinde Ystyqkóldiń jaǵasynda, 49 jasynda qaıtys bolǵan. Ǵumyryn tek saıahatqa, ǵylymǵa arnaǵan saıahatshy úılenbegen. Ózin osy jerde jerleýdi amanattaǵan eken. Beıiti Qaraqolda. Mýzeıi de, eskertkishi de eńseli.
– Bıylǵy shildede Qaraqol qalasynyń156 jyldyǵy atalyp ótti. Bizdiń óńir – saf aýada demalǵysy keletin áýesqoılar úshin tamasha oryn. Qaraqolda shańǵy trassalary, emdik qasıeti bar ystyq bulaqtar bar. Al bizden nebári birneshe shaqyrym ǵana jatqan áıgili Ystyqkól kóli álemge tanymal. Qyrǵyzstannyń týrızmi búginde múldem jańa arnaǵa túsken, jańa deńgeıge kóterilýde, – deıdi Qaraqol qalasynyń meri Qanybek Adıev.
«Santash» qorǵany
Túp aýdanynyń aýmaǵynda ornalasqan «Santash» (kóp tas degen maǵyna beredi) qorǵanynyń da aıtary bar. Uzyndyǵy 4 m, al dıametri 56 m bolatyn qorǵanda myńdaǵan tas taý bolyp úıilip jatyr. Arheologtardyń boljaýyna súıensek, «Santashqa» 3500 kýb. m-den astam tas ketken.
Jergilikti ańyzǵa súıensek, sonaý jaýgershilik zamanda Temirlan qolbasshy áskerı joryqqa attanyp bara jatqan árbir áskerine osy jerge bir tastan tastap ketip otyrýdy buıyrǵan desedi. Al soǵystan qaıtqan kezde árqaısysy sol jerden bir tastan alyp, ekinshi betke tastap ketip otyrǵan. Ondaǵy maqsat – joryqqa attanǵan áskeriniń sanyn bilý. Biraq ańyz soǵystan aman-esen oralǵandardan góri qaıtpaı qalǵandar sanynyń kóptigin aıtady. Oǵan dálel osy taý bolyp úıilgen san tas.
Qazirgi kúni Qyrǵyzstan úkimeti «Santash» qorǵanyn erekshe qorǵaýǵa alyp, aınalasyn qorshap, týrısik aımaqqa aınaldyrýdy kózdep otyr.
Qorǵannan keıin tynysy keń áıgili Qarqyra jaılaýyna taban tiredik. Mundaǵy zamanaýı úlgide jabdyqtalǵan «Han táńiri» demalys bazasy birden kóz tartady.
– Tabıǵaty ásem Túp aýdanynda agrarlyq sektordy damytý, tamaq óńdeý ónerkásibi jáne týrızm úshin óte qolaıly jaǵdaılar jasalǵan. «Han táńiri» demalys bazasyna keletin týrıserdiń de, jergilikti turǵyndardyń sany jyl sanap artyp keledi. Taıaý arada taý-shańǵy kýrorty ashylady. Demek bizde týrısik maýsymdy jyl on eki aı júrgizýge múmkindik mol, – deıdi Túp aýdanynyń ákimi Tımýr Madıarov.
«Aq keme»
Aıtpaqshy, Túp aýdanyndaǵy qaraǵaıly taý oıpatynda ornalasqan taǵy bir shaǵyn nysan bar. Ol – qyrǵyz qalamgeri Shyńǵys Aıtmatovtyń «Aq keme» shyǵarmasynyń jelisimen túsirilgen osy attas kórkem fılmdegi basty keıipkerlerdiń biri, adamgershiliktiń, izgiliktiń sımvoly retinde beınelenetin Momyn aqsaqaldyń kózi tirisinde turǵan eki bólmeli shaǵyn úıi. Qarıanyń nemeresi qaıtys bolǵasyn úı qaraýsyz qalǵan eken. Bıyl jergilikti basshylyq demeýshiler tartyp, baspanany qalpyna keltirdi. Bolashaqta bul nysan da murajaıǵa aınalmaq. Sebebi, Qarqara jaılaýyna bet túzegen týrıser aıdaladaǵy turǵan osy bir shaǵyn úıge arnaıy at basyn buryp, aıaldap, duǵa-tilek baǵyshtap, estelik sýretke túsip jatatyn kórinedi.
Mine, Polsha, Mońǵolıa bas konsýldyqtarynyń, Nıgerıa, Avstrıa, Germanıa elshilikteriniń, BUU-nyń ókilderi jáne jýrnalıser qatysqan «Mýras-2025» týry osylaısha óz máresine jetti.
– Qyrǵyzstannyń júregi sanalatyn Ystyqkól – Ortalyq Azıanyń jaýhary. Al onyń ońtústik jaǵalaýy – týrısik áleýeti zor bóligi. Biz sizderge Ystyqkól oblysynyń saýda-ekonomıkalyq, ınvestısıalyq, mádenı jáne týrısik baǵyttaǵy jetistikterin kórsettik. Bul ekskýrsıalyq sapar óńirdiń halyqaralyq yntymaqtastyǵyn arttyrý baǵytyndaǵy mańyzdy qadamdardyń biri boldy dep oılaımyn. Mundaı týrlar sheteldikterdiń qyrǵyz tarıhy men mádenıetin tereńirek túsinýine, Qyrǵyzstannyń týrısik áleýetin ilgeriletýge járdemdesedi. Óńiraralyq baılanystardy keńeıtý úshin qosymsha múmkindikter jasaıdy, ózara halyqaralyq yntymaqtastyq úshin jańa kókjıekter ashady dep bilemin, – deıdi Qyrǵyz Respýblıkasynyń Almatydaǵy Bas konsýly Jenıshbek Asankýlov.
