Tamaq qyshyp, muryn bitelip, terige bórtpe shyǵý... Bul belgilerdi kópshiligimiz qarapaıym tumaýǵa telımiz. Alaıda mundaı jaǵdaılar jıi qaıtalansa, máseleniń túp-tórkini múlde basqa da, alergıa da bolýy múmkin. Aqshamnews.kz kúzgi alergıadan saqtaný úshin keńes toptamasyn usynady.
Alergıa degenimiz ne?
Alergıa - ımmýn júıesi álsiregende bolatyn erekshe kúı. Iaǵnı aǵza zıansyz zattardy qaýipti dep qabyldap, qorǵanys reaksıasyn iske qosady. Mundaı zattar alergender dep atalady jáne olar kúndelikti ómirde ár jerde kezdesedi:
-
Ósimdik tozańy - kóktem men jazda jıi mazalaıdy.
-
Janýarlardyń qyly - úıdegi mysyqtan bastap, kezdeısoq janýarǵa deıin.
-
Shań-tozań - kózge kórinbeıdi.
-
Tamaq ónimderi - sút, jańǵaq, jumyrtqa nemese tipti kúndelikti as.
-
Dáriler - az mólsherde bolsa da reaksıa týǵyzýy múmkin.
Immýn júıesi mundaı alergenderge qarsy arnaıy antıdeneler (ımmýnoglobýlın E) bóledi. Munyń saldary - qyshyný, murynnan sý aǵý, qyzarý, kózdiń jasaýraýy, al aýyr jaǵdaıda Kvınke isigi nemese anafılaksıa bolýy yqtımal.
Alergıa belgileri
Alergıa árkimde ártúrli baıqalady. Eń kóp taraǵan túrleri:
-
Alergıalyq rınıt: muryn bitelýi, toqtaýsyz túshkirý, túnde tynys alýdyń qıyndaýy.
-
Alergıalyq konúnktıvıt: kózdiń qyshýy, qyzarýy, "birnárse turǵandaı" sezim.
-
Teri belgileri: bórtpe, qyzarý, qabyrshaqtaný.
-
Qaýipti jaǵdaılar: Kvınke isigi (erin, til, tamaq isinýi), anafılaktıkalyq shok (qan qysymynyń kúrt tómendeýi, esinen taný, ólim qaýpi).
Nege paıda bolady?
Kópshilikti mazalaıtyn suraq: nege bireý gúlzarda erkin demalsa, ekinshisi antıgıstamınsiz úıden shyǵa almaıdy?
Basty sebepter:
-
Tuqym qýalaýshylyq: ata-anasynda alergıa bolsa, balada damý qaýpi eki ese artady.
-
Ekologıa: las aýa, hımıa, sıntetıka.
-
Tamaqtaný: dárýmensiz, birsaryndy taǵam ımýnıtetti álsiretedi.
-
Stress júıeni qajytady.
-
Alergendermen turaqty baılanys: shań, jún, kógerý, turmystyq hımıa.
Negizgi túrleri
-
Taǵamdyq alergıa (sút, jańǵaq, teńiz ónimderi).
-
Turmystyq alergıa (shań, kógerý, keneler).
-
Tozańdyq alergıa (maýsymdyq pollınoz).
-
Dárilik alergıa (antıbıotıkter, aýyrsynýdy basatyn dáriler).
-
Jándikter shaqqannan bolatyn alergıa (ara, masa, t.b.).
Dıagnostıka
Alergıany óz betińizshe anyqtaý qıyn. Mindetti túrde alergologqa qaralý qajet. Dáriger:
-
anamnez jınaıdy (ómir salty, tamaqtaný, belgiler);
-
teri synamasyn jasaıdy;
-
qan taldaýyn ótkizedi (ımmýnoglobýlın E deńgeıin anyqtaıdy).
Emdeý joldary
Óz betimen emdelý de qaýipti. Em ár adamǵa jeke taǵaıyndalady.
-
Alergennen aýlaq bolý - eń basty qadam.
-
Dáriler: antıgıstamınder, tamyr taryltqysh muryn tamshylary, gormon jaqpalar.
-
ASIT terapıasy: alergendi az mólsherde engizip, aǵzany úıretý.
Dáriler tek belgilerdi jeńildetedi, biraq túpki sebepti joımaıdy.
Aldyn alý
Alergıany boldyrmaý múmkin emes, biraq onyń yqpalyn azaıtýǵa bolady:
-
Úıdi jıi tazalap, dymqyldap súrtý.
-
Belgili alergenderden alshaq bolý.
-
Durys tamaqtaný, kókónis pen jemis jeý.
-
Gıpoallergendi turmystyq jáne kútim quraldaryn paıdalaný.
-
Imýnıtetti kúsheıtý: sport, uıqy, stresti azaıtý.