2025 jylǵy 5 qyrkúıekte "Selınnyı" zamanaýı mádenıet ortalyǵy óziniń turaqty jańa ǵımaratynda — brıtan sáýletshisi Asıf Han qaıta oılastyrǵan burynǵy Keńes kınoteatrynda ashylady. Alǵashqy aılary Ortalyq shekteýli formatta jumys jasaıdy, baǵdarlamany, jumys ýaqytyn jáne kelýshilerdiń múmkindikterin aqyryndap ulǵaıtady, ınstıtýt tolyq jumys tártibine qańtarda keledi. Instıtýsıada kórmeler ashylýdan tys, keń dıskýrsıvti baǵdarlamadan bastalady, onyń ishine dárister, talqylaý, óz baspa shyǵarǵan kitaptardyń tusaýkeseri, búkil otbasyǵa arnalǵan ýorkshoptar jáne dóńgelek ústelder, sondaı-aq Barsakelmes pánaralyq qoıylymy ótedi.
Oǵan qatar úsh kórme ótedi: Barsakelmes pánaralyq joba aıasyndaǵy Gúlnur Muqajanova men Darıa Temirhannyń ınstallásıalary, «Kókten jerge deıin: Asıf Hanmen "Selınnyı"» sáýlet kórmesi — "Selınnyıdy" keńes dáýiriniń kınoteatrynan ónerdiń kópfýnksıonal keńistigine aınalǵany jaıly, ony tarıhshy jáne sáýlet tálimgeri Markýs Lahteenmákı basqarady; jáne "Documentation: Ortalyq Azıanyń zamanaýı óner kartasyndaǵy qıaldary", onyń tálimgeri Ásel Rashıdova bolady. Bul "Selınnyıdyń" Documentation joba aıasynda jasalǵan muraǵattyq kórmesi, ol Ortalyq Azıanyń zamanaýı ónerin 1985 jyldan bastap jınalǵan muraǵat materıaldary men kópshilikke qoljetimdi sıfrlyq derekqorynan quralǵan.
"Selınnyıdyń" birinshi maýsymy bas seriktes MasterCard qoldaýymen ashylady.
Barsakelmes
Barsakelmes — qazirgi qurǵap bara jatqan Aral teńizindegi umytylǵan araldyń ataýy, ol Keńes ókimeti kezindegi ekojúıeni joıyp, búkil qoǵamdastyqtardy kúnkórisinen aıyrǵan, adam qolymen jasalǵan apatty eske salady. Sózbe — sóz aýdarǵanda "Barsakelmes" "barsań — qaıtpaısyń" degendi bildiredi jáne otarlyq jadyny óshirý nemese qalpyna keltirý qıyndyǵyn eskeredi.
Bul taqyrypty geografıalyq ári tujyrymdamalyq turǵyda Ortalyqtyń ashylý baǵdarlamasy attas performans aıasynda nazarǵa alady. Ol ortalyqazıalyq ańyzdyń qazirgi zamanǵy ınterpretasıasy bolyp tabylady. Ańyzda mýzykanyń qasıetti kúshi jamandyqty qýyp shyǵyp, halyqty kóptegen apattardan qutqarady. Performans bul ańyzdy bizdiń «daǵdarys» pen zulym kúshterin túsinýimizdiń zamanaýı syny retinde qaıta qarastyrady, somen qatar ol kórkem oı-tolǵaý, rásim jáne ujymdyq jadyǵa úndeý retinde kórinis tabady.
Dybys pen beınelerdiń, ótken men búginniń dıalogy, ǵasyrlyq syn-qaterler jaıly oılar jáne jarqyn bolashaqqa degen úmit arqyly ol bizge mańyzdy suraq qoıýǵa shaqyrady: otarlanǵan ótken kezden oralý múmkin be? Performans — umytylǵandy estý talpynysy ǵana emes, sonymen birge qaıta paıymdaýdyń batyl áreketi — qaıtyp oralmatyn meken, Barsakelmesten jańa bastaý núktesin tabý úmiti: ol — otarshyl tarıhtyń jarasyn emdeýge arnalǵan dástúrli án men úmit syılaıtyn kórkemdik ashylý. Bul jol — «jyndardy tynyshtandyrý», olardy shyqqan teńiz túbine qaıta jiberý sıaqty ujymdyq kúsh arqyly ǵana múmkin. Munda Barsakelmes — qorqynysh emes, úmit tarıhy.
Barsakelmesti qaıta sıntezdeý jáne qaıta paıymdaý — «Selınnyı» komandasy men qazaq indie ujymy men SAMRATTAMA, Balhash snıtsá, dudeontheguitar, Steppe Sons, lovozero, Zere, Saadet Türköz jáne qazaqstandyq eki sýretshi: Gúlnur Muqajanova men Darıa Temirhannyń birlesken eńbegi. Olardyń «Selınnyı» úshin jasalǵan arnaıy ınstallásıalary derbes týyndylar retinde performans barysynda ózge qatysýshylardyń tájirıbelerimen dıalog qurady. Barsakelmes jobasynyń tujyrymdama mátinimen zertteýshi Dıana Qudaıbergen jumys istedi.
Barsakelmes jobasynyń sújetinen jáne ıdeıasynan shabyttanyp performerlerdiń kostúmderderin, «almatylyq tórttik» dızaınerleri: Almas Kerimbek (Qanaker), Ásem Saparǵalı (Assem Sapargali), Abzal Seıdin (Abzal Seidin) jáne Rasýl Sosıal (RASSUL SOCIAL) ázirledi. Bul — avangard baǵytyna beıim jas qazaqstandyq dızaınerler, olardyń jumystary men kórsetilimderi performans pen sán qıylysynda jasalyp, Qazaqstannyń óner sahnasynda úlken oqıǵaǵa aınalǵan.
Sýret: Djakopo Salvı. Venesıa bıennalesiniń ruqsatymen. Oń jaqta: Darıa Temirhan, «Aıdalalda», sıfrlyq kollaj, 2021. Sýret: sýretshiniń ruqsatymen.
Gúlnur Muqajanovanyń tájirıbesi qazaqtyń toqyma dástúrlerinen bastaý alady jáne jahandaný dáýirindegi dástúrli qundylyqtardyń transformasıasy men kimdik máselelerin ashady, ol portaldar konsepsıasyna qatysty «Selınnyı» úshin arnaıy jasalǵan jańa jumysyn usynady.
Tarıhı turǵyda Ortalyq Azıa mádenıetinde ata-baba rýhtary úıdiń tabaldyryǵynda, dálirek aıtqanda, kıiz úıdiń qanqasynda ómir súredi dep sengen. Ekinshi jaǵynan, kireberis, portal — jerge baılanystylyqtyń negizi, barlyq nárseniń tiregi bolyp tabylady. Bul jaǵdaıda portal qańqasy qasıetti, al týǵan jerimiz bizdiń bastaýymyz retinde qabyldanady.
Muqajanovanyń jańa jumysy «Bosaǵa – ótkel. Tek jadyn qaıta toqý» kıiz portaldardan jasalǵan aýqymdy ınstallásıa bolyp tabylady. Altyburyshty negiz ústinde kóterilgen alty kıiz portal rıtýaldyq performanstarǵa arnalǵan qasıetti keńistik quraıdy. Installásıanyń syrtqy beti túrli qanyq tústerge boıalǵan kıizden jasalyp, ár tús óziniń púlsasıasyn búkil betke taratady. Bul túster birtindep ishki bólikke aýysady, ol tek bir reńmen — aq túspen anyqtalady. Barlyq tústerdi ózine jınaqtaǵan osy jalǵyz tús tutastyq pen qudaıshyl áserin týdyrady. Qazaq oıýlarynda aq tústiń beıneshiligi ári týylýǵa, ári ólimge qatysty, al ınstallásıanyń ıntereri transformasıaǵa jáne qaıta jańǵyrýǵa múmkindik beretin keńistik jasaıdy. Tujyrymdamanyń mátinimen kýrator Indıra Dúsebaeva-Zıabek jumys istedi.
Darıa Temirhan, qazaq sýretshileriniń jańa býyndarynyń biri, kollaj, kıno jáne ınstallásıa janrlarynda eńbek etedi. Onyń jańa vıdeo jumysy «Kim seniń tústerińdi qorǵaıdy?» (2025) jylan men aıdahar beınelengen akvarelder serıasyna negizdelgen jáne sýretshi Evgenıı Sıdorkınniń (1930–1982) qolynan shyqqan ári qaıta jóndelgen ǵımarattyń sgraffıtosyna proeksıalanady. Temirhan eńbegi qazaq ańyzy — aıdaharlar, sý rýhtary jaıly mıfke súıenedi jáne kórermenderdi fragmentter álemine jeteleıdi, munda sýretshiniń asosıasıalyq qabyldaýy ıdeıalardyń jańa baılanystaryn týdyrady.
Qazaqstandyq táýelsiz mýzykalyq leıbly qazaq indie Barsakelmes jobasynyń performatıvtik bóligine jaýap beredi, ol 2025 jyldyń jeltoqsanyna deıin ótkiziledi. Qatysýshylar qatarynda: qazaqstandyq mýzykant Samrat İrjasovtyń mýzykalyq jobasy SAMRATTAMA, spoken-word jobasy «Balqash snıtsá», oryndaýshy dudeontheguitar, folk-top Steppe Sons jáne dybys sýretshisi lovozero; sondaı-aq qyrǵyz ánshisi ári avtor-oryndaýshy Zere jáne halyqaralyq deńgeıde tanylǵan vokal tájirıbeshi Saadet Türköz.
Sıfrlyq derekter bazasy Documentation, «Selınnyı». Sýret: «Selınnyı».
Qujattama: Ortalyq Azıanyń zamanaýı óner kartasyndaǵy qıaldary
«Qujattama: Ortalyq Azıanyń zamanaýı óner kartasyndaǵy qıaldary» bizdi Ortalyq Azıadaǵy qazirgi ónerdiń jańa myńjyldyq toǵysyndaǵy ómirin zertteýge jáne eske alýǵa shaqyrady. Kórme aımaqtyń ishki qabyldaýyna jáne jahandyq, negizinen batystyq, óner sahnasyndaǵy ornyna nazar aýdarady. Bul kezeń Ortalyq Azıa ónerinde óziniń zamanaýı tilin qalyptastyrýmen, jańa baǵdarlardy izdeýmen, eski jáne jańa ortalyqtarmen pikirtalasymen, sondaı-aq solarǵa qatysty ustanymymen erekshelendi.
Narratıv «Selınnyı» jobasynyń Documentation jınaǵynyń pishini men qısynyna súıenedi. Ol syzyqtyq emes, fragmenttelgen ári mobıldi bolyp keledi, ótkenniń bir mezgildegi bytyrańqylyǵyn da, tutastyǵyn da jetkizedi jáne ony búgingi kúnge kóshiredi. Tálimger Asel Rashıdova daıyndaǵan bul ınteraktıvti, pikirtalastarǵa negizdelgen kórme muraǵatty sýretshiler men zertteýshilerdiń yntymaqtastyǵy úshin ashyq platforma retinde qarastyrady, munyń maqsaty — ótkendi saqtaý jáne zerdeleý.
Kórmege óner týyndylary jáne qosymsha materıaldar: beıne- jáne fotoqujattamalar, eskızder, kýratorlyq jáne synı kórkem mátinder, Qazaqstannyń qazirgi óner sahnasynyń ártúrli kezeńderinen alynǵan jańalyq maqalalary kiredi.
© Asif Khan Studio
Kókten jerge deıin: «Selınnyı» jáne Asıf Han
Tálimger Markýs Lahteenmákı jasaǵan bul kórme sáýletshi Asıf Han júrgizgen «Selınnyıdyń» qaıta jańǵyrtý prosesiniń transformasıalyq jolyn zertteıdi, tarıh, ınovasıa jáne ornyqty damý arasyndaǵy dıalogty kórsetedi. Maketter, fotosýretter, ınteraktıvti sıfrlyq dıspleıler men bastapqy ǵımarattan alynǵan artefaktilerdiń úılesimi arqyly kelýshiler mádenı nysan retinde qyzmet etken jáne damyǵan keńistiktiń evolúsıasyn qadaǵalaı alady.
Ortalyqtyń 2025 jylǵy basqa da oqıǵalary
Ashylýǵa arnalǵan is-sharalardan bólek, «Selınnyıdyń» ashylý baǵdarlamasyna Ortalyq Azıadaǵy ınklúzıvti teatr zerthanasy «Tike áser» performansy; «Selınnyı tarıh(tary)» atty kıno baǵdarlamasy (kıno tarıhynyń balamaly traektorıalaryn usynady jáne «Selınnyıdyń» kınoteatr retindegi ótkenine nazar aýdarady); sondaı-aq eresekter men balalarǵa arnalǵan keń aýqymdy bilim berý baǵdarlamasy kiredi. Buǵan qosa, «Selınnyı» baspa baǵdarlamasy aıasynda daıyndalǵan kitaptar tanystyrylady: Kúlshat Medeýovanyń «Baıkonýr vs Baıqońyr. Ǵarysh týraly aýyzsha tarıh kitaby» jáne Mádına Tlostanovanyń «Bolmys, bilim jáne túısik otarsyzdyǵy» (2020) atty jańa basylymy. 2025 jyly júzege asyrylatyn jobalardyń tolyq tizimin myna jerden tabýǵa bolady.
2025–2026 jyldarǵa arnalǵan josparlar
Alǵashqy aılarda «Selınnyı» shekteýli formatta jumys isteıdi, ýaqytyn jáne baǵdarlamasynyń kólemin birtindep ulǵaıtady. 2026 jyldyń qańtar aıynda bul kezeń aıaqtalyp, ortalyq kún saıyn saǵat 11:00 den 19:00 aralyǵynda, dúısenbiden basqa kúnderi jumys isteıtin bolady. 22 qańtarda zamanaýı qazaq sýretshiler Ǵalym Madanov pen Zaýresh Terekbaıdyń «Ańyzdar men oıdan shyǵarýlar» atty jeke kórmesi ashylady. Onda burynǵy jumystarymen qatar arnaıy osy kórme úshin jasalǵan jańa ınstallásıalar usynylady. Kórmelik jobamen qatar ortalyqtyń turaqty baǵdarlamasyna kóptegen bilim berý jobalary enedi: balalar men jasóspirimderge arnalǵan baǵdarlama, kórmeler boıynsha tegin medıatorlyq ekskýrsıalar, eksperımenttik kıno baǵdarlamasy, mýzykalyq performanstar men konsertter jáne basqa da is-sharalar.
Yqylas atyndaǵy Ulttyq aspaptar murajaıynda Hýnsho Fan men Dáýlet Janshınniń konserti. Korkut dybys óneriniń birinshi Trıennalıi, 2022 jyl. Sýret: Selınnyı.
Korkut dybys óneriniń Trıennalıi II: Máńgi jeldiń rásimderi
«Selınnyı» zamanaýı mádenıet ortalyǵynyń bastamasymen uıymdastyrylǵan Trıennale zamanaýı dybys óneriniń pishinine, performatıvti tyńdaý tájirıbelerine, eksperımental jáne avangard mýzykaǵa, aýyzsha janrlarǵa jáne taǵy basqaǵa baǵyshtalǵan. Ekinshi Trıennalediń tálimgerleri — Bazelde turatyn, dybys pen otarsyzdaný baǵytynda jumys isteıtin sýretshi-zertteýshi Stas Sharıfýlla (HMOT) jáne «Selınnyı» komandasynyń músheleri: Mádına Sadybekova men Ánýar Dúısenbınov. Jańartylǵan konsepsıa Ortalyq Azıa, túrki, soltústikazıalyq jáne basqa da óńir mádenıetteri túbegeıli túrde aýdıal ekendigin túsinýge negizdelgen, onda tarıhı turǵyda aýyzsha jáne tyńdaý dástúrleri jazbasha dástúrlerden basym bolǵan. Trıennalege shamamen 20 sýretshi qatysady, olardyń kóbisi Ortalyq jáne Soltústik Azıadan, Taıaý Shyǵys pen Ońtústik-SHyǵys Azıadan. Tálimgerlik mátin men qatysýshylardyń tolyq tizimi saıtta jarıalanady.
«Selınnyı» zamanaýı mádenıet ortalyǵy jaıly
«Selınnyı» zamanaýı mádenıet ortalyǵy (ZMO «Selınnyı») — Qazaqstanda jáne aýmaqty — Ortalyq Azıada dıalog ornatý arqyly jergilikti zıaly jáne kórkem qaýymdastyqty qoldaýǵa jáne nyǵaıtýǵa baǵyttalǵan aımaqtyq ınstıtýsıa. «Selınnyı» platformasyndaǵy ashyq oılar men synı talqy zamanaýı sýretshilerdi, zertteýshilerdi jáne ǵalymdardy biriktiredi. Ortalyq 2018 jyly qazaqstandyq kásipker ári mesenat Qaırat Boranbaevtyń bastamasymen quryldy.
Jumys kestesi:
Qyrkúıek aıynda:
Juma, senbi, jeksenbi – 15:00–19:00.
Dúısenbi, seısenbi, sársenbi, beısenbi – demalys.