Bıtboksıng – adamnyń daýys apparaty men aýyz qýysy arqyly túrli áýender men rıtmder shyǵarý óneri. Kóbine ol hıp-hop mádenıetimen baılanystyrylady jáne mádenıettiń "besinshi elementi" atalady.
Ǵalamtor derekterine súıensek, bıtboksıng alǵash ret 1980 jyldary Nú-Iorkte paıda bolyp, keıin búkil álemge taraǵan. Endi bir derekter boıynsha, odan erterekte 1960 jyldary Afrıka taıpalarynda aspap ornyna aýyz qýysy arqyly dybys shyǵarý arqyly paıda bolǵan kórinedi. Alǵashqy bıtbokskerlerdiń qatarynda Doug E. Fresh, Biz Markie jáne "Fat Boys" tobynyń múshesi Buffy bar. "Bıtboksıng" ataýy aǵylshyn tilindegi "beatbox" sózinen shyqqan. Bul sóz alǵashqy dram-mashınalardyń (aǵylsh. drum machine) ataýy bolǵan.
Búginde qazaq jastary da bul ónerden kende emes ekenin tanytyp júr. Qazir zamanaýı oryndaýshylar ony tipti dombyra syndy dástúrli aspaptarmen úılestirip, erekshe stıl qalyptastyrýda. Bul – jańa men dástúrli ónerdiń toǵysqan tusy dese bolatyn shyǵar. Áleýmettik jelige júktelgen bıtboks óneri kóptiń kóńilinen de shyǵyp júr.
Qazaqstanda bıtboks janry 2005-2010 jyldary keńinen tanyla bastady. Vidmen, Vox Acapella syndy toptar osy ónerdi elimizde alǵash top meńgergen.
Sheteldiń hıp-hop mádenıetimen baılanystyrylatyn bıtboksty "ózimizdiń" óner deýge negiz bar. Onyń ózgeden kelgen janr ekendigine talaspasaq ta, keıbir shyǵarmalar men qazaqtyń kúı ónerine qarap, sondaı oı keledi. Bul ónerdiń qazaqqa da jat emes ekenine dálel bolar derek te joq emes. Qazaq mádenıetinde kómeı arqyly áýen salýy dástúrli ánniń qaı-qaısysynda da bar. Bıtboksta negizinen aýyz ben jaq qatysqanymen, negizgi dybys kómeıden shyǵady. Osy kúni kúıdi eshbir aspapsyz oryndap júrgen ónerpazdarymyzda sózimizge tuzdyq bolary anyq.
"Kómeımen shertilgen kúı: Talasbek Ásemqulovtyń taǵylymy"
Belgili jazýshy, kúıshi ári synshy Talasbek Ásemqulov óziniń "Taltús" romanynda aıdaýda júrip, dombyrasyz qalǵan kúıshilerdiń kómeıimen kúı shertkenin jazady. Bul keýdesinde saıraǵan kúı kúmbirin umytpaý úshin jasalǵan qadam bolsa kerek. Bir jaǵy, ónerge adaldyqtyń, rýhanı beriktiktiń aıqyn kórinisi.
Romandaǵy basty keıipker Sabyt aqsaqal da kúıdi tek aspappen emes, kómeı arqyly jetkizgen. Osy tusta bul dástúrdiń qazirgi bıtbokspen úndestigin baıqaý qıyn emes. Demek, adamnyń daýsyn mýzyka quralyna aınaldyrý qazaqqa da jat emes.
Shyǵarma keıipkeri Ájigereı atasy Sabyttyń aınalasyna jınalǵan nebir ónerli adamdardyń keremetteı ǵyp aıtqan ańyz áńgimelerine qulaǵyn túrip ósedi.
Romanda Sabyt aqsaqaldyń kelgen qonaqtardy dombyrasyz kúı oınap, ónerimen jurtty tańqaldyratyny aıtylady. Itjekkende aıdaýda júrgen kezinde biletin kúılerin umytyp qalmaıyn dep, áýenin yńyldap aıta beripti. Sodan kele-kele qasyndaǵy tutqyndarǵa kómeıimen kúı tartyp beretin bolypty. Bul da qolyndaǵy dombyrasyn tartyp alsa tilimen, tilin kesip alsa kókiregimen kúı sherte beretin kúıshi týraly ańyz ispetti áserli-aq.
Talasbek Ásemqulovtyń ózi "Ónerdiń ishindegi eń qasirettisi ári eń meıirimdisi – kúı" dep jazǵan edi. Ol úshin óner – babadan balaǵa jetken kıeli mura, halyqtyń rýhanı qýaty. Ásemqulovtyń "Taltús" romany 2001 jyly "Soros-Qazaqstan" qory uıymdastyrǵan ádebı baıqaýda jeńimpaz atanyp, keıin AQSH-ta jaryq kórdi. Amerıkalyq synshylar bul shyǵarmany "mýzyka týraly jazylǵan eń úzdik romandardyń biri" dep baǵalady.
Osy kúni tabıǵattaǵy sýdyń syldyry, jeldiń ýili, túrli ań-qustyń dybystaryn aına-qatesiz kelistirip salyp júrgen ónerpazdar jeterlik. Sondaı ónerli jastardyń biri 26 jastaǵy etno-mýzykant - Aızada Kemel. 10 jasynan beri mýzyka mektebinde dombyra aspabynan dáris alǵan ol qazir 10 shaqty aspapta oınaı alady. Keıingi 3-4 jyldan beri bul ónerine óz daýysymen qustyń saırǵanyn, qasqyrdyń ulyǵanyn, jylqynyń dúbirlep shapqanyn salyp júr. Bıyl osy óneri reseılik belgili telejúrgizýshi Andreı Malahovtyń nazaryna ilinip, onyń "Pesnı ot vseı dýshı" baǵdarlamasyna shaqyrtý alyp, qazaqtyń tól aspaptaryn tanytyp kelgen jaıy bar.
Qazaqtyń dástúri áni men kúıin dáriptep júrgen Aızadadan bıtboks pen ózi salyp júrgen ónerdi ne baılanystyratynyn surap, sózge tartyp kórdik.
"Barlyq túrki tildes elderde kómeımen án aıtý dástúri bar. Qustar men ańdardy daýyspen salý Saha elderinde kóp taraǵan. Qazaqtarda eń alǵash qustar men ańdardyń daýysyn salý aspaptarda oryndalǵan. Dombyra , qyl qobyz, sybyzǵy aspaptarynda ańyz kúılerdiń ishinen “Aqsaq qaz” , “Aqsaq qulan”, "Jalǵyz qaz” jáne t.b. sıaqty kóp kúılerdi kezdestirýge bolady.
"Negizi bıtboks óneriniń tamyry vokaldyq perkýssıany paıdalanatyn afrıkalyq dástúrli mýzykada jatyr. Bul oımen asa kelispeımin. Bizdiń qazaqtarǵa kómeımen án aıtý kóbirek jatady. Kezinde joryqtarǵa shyqqan kezde de ata-babalarymyz qoldanǵan deıdi. Biraq bıtboks ónerin qazaq ónerine jatqyzbas edim. Negizi bir birine uqsastyǵy sol kómeıdi qosý bolmasa , basqa uqsastyq kórmedim", - deıdi ol.
Ózi buny tek tabıǵat, ań men qusqa elikteý dep sanaıtynyn jetkizdi.
Dese de, bıtboksta qazaqtyń balasynyń da talasy baryn kórsetip, ónerimen tanytyp júrgen jastar jeterlik. Solardyń biri - Jalǵas Súleımenov. 12 jasynan beri bıtboksqa qyzyqqan ol 15 jyldan beri bul ónerin ózine serik etip keledi. Bir sátte 5 birdeı dybysty oryndaı alatyn ol áleýmettik jelide ónerimen tánti etip júr.
Bıtboks - ekiniń biriniń qolynan keletin óner emes, deıdi ony meńgergender. Bul janrdy úırený úshin keminde 4-5 jyl ýaqyt ketedi eken. Tehnıkasy aýyr, tynys alý jolyna, ásirese, aýyzǵa kóp kúsh jumsalady. Bıtboksshylardyń aıtýynsha, aýyz jıi talyp qala beredi.
Qalyptasqan túsinik boıynsha bıtboks bizge batystan kelgen. Deıturǵanmen, 15-20 jyldan beri bul ónerge qyzyǵýshylyq tanytyp, ony meńgergen qazaq jastary bıtboksty baǵyndyryp aldy deýge bolady. Tipti ony ulttyq ónermen de úılestirip, tyńdarmandardy tańdaı qaqtyryp júrgenderi qanshama. Bul – ulttyq ónerimizdiń jahandyq deńgeıde jańasha túrlenip, jańa tynys alyp kele jatqanynyń dáleli.