Májilis depýtaty Muqash Eskendirov Jambyl oblysynda turǵyn úımen qamtamasyz etý prosesi zańnamadaǵy ózgerister men elektron bazaǵa baılanysty tejelip qalǵanyn aıtyp, premer-mınıstrdiń birinshi orynbasary Roman Sklárǵa depýtattyq saýal joldady, - dep habarlaıdy aqshamnews.kz tilshisi.
Depýtattyń aıtýynsha, óńirde komýnaldyq turǵyn úı qorynan páter alýǵa 57 434 adam kezekte tur, al kezektegilerdiń málimetteri bar bolǵany 10% deńgeıinde ǵana jańartylǵan.
"Alaıda satyp alynǵan páterlerdi osal toptaǵy azamattarǵa úlestirý qoldanystaǵy Zańnamaǵa engizilgen tolyqtyrýlar men ózgerister kedergi bolyp otyr. Burynda jergilikti atqarýshy organdarda bolǵan fýnksıalar "Turǵyn úı qurylysy jınaq" bankine (budan bylaı Bank) berildi jáne baspanaǵa muqtaj azamattardy esepke qoıý elektrondyq bazasy arqyly avtomatty túrde júzege asyrylyp jatyr. Osy sebepterge baılanysty komýnaldyq turǵyn úı qorynan bólinetin turǵynjaıdy kelisý týraly ótinishke der kezinde jaýap bermeýine jáne kezekte tirkelgen azamattardyń derekteriniń túzetilip jańartylmaýyna baılanysty baspanamen qamtamasyz etý jumystary sozylyp ketti. Búgingi kúni komýnaldyq turǵyn úı qorynan páter alý kezegine turǵan 57 434 azamattyń nebári 10 paıyzynyń derekteri túzetýler engizilip jańartylǵan. Buǵan tıisti deńgeıde túsindirme jumystarynyń bolmaýy, elektrondyq sıfrlyq qoltańbamen durys paıdalanýdy, ýaqytyly qol qoıa almaýy sebep bolyp otyr", - dedi ol.
Depýtat saýalynda 2025 jyly áleýmettik osal toptarǵa arnalǵan jaldamaly turǵyn úı satyp alýǵa respýblıkalyq búdjetten 21,5 mlrd teńge bólinip, 1 425 páter alynǵanyn atap ótedi. Alaıda satyp alynǵan páterlerdi úlestirý isi azamattardyń derekterin ýaqytyly túzetý, ótinishterdi kelisý jáne elektron sıfrlyq qoltańbany qoldaný máselelerine tirelip, naqty nátıjeni tejep otyr.
Eskendirov bul jerde negizgi túıin – túsindirý jumystarynyń álsizdigi men júıedegi rásimderdiń aýyrlyǵynda deıdi. Sonyń saldarynan turǵyn úı "berilýge daıyn tursa da", qaǵazsyz júıeniń "prosedýrasy" halyqty sarsańǵa salǵan.
Ekinshi kóterilgen másele – jeńildetilgen ıpoteka arqyly satylatyn úılerdiń kvotasy.
Depýtat Ónerkásip jáne qurylys mınıstriniń №187 buıryǵyna sáıkes, ıpotekalyq turǵyn úı qorynyń keminde 70%-y áleýmettik osal toptarǵa, 20%-y jetim balalarǵa, al 10%-y kezektegi basqa azamattarǵa usynylatynyn eske salady. Biraq dál osy 70% talap páterlerdiń ýaqytyly satylýyna kedergi keltirýi múmkin ekenin alǵa tartady.
Mysal retinde Taraz qalasyn keltiredi: 2025 jyly satylymǵa shyqqan 706 páterdiń tólem qabileti rastalmaǵandyqtan 588-i ǵana berilgen. Al bıyl Tarazda 1 278 páterden turatyn 29 kópqabatty úıdiń qurylysy aıaqtalyp, satylymǵa shyǵarylmaq. Eger olardyń 895 páteri (70%) áleýmettik osal toptarǵa usynylsa, byltyrǵy jaǵdaı qaıtalanýy yqtımal deıdi depýtat. Onyń ústine, kezekte turǵandardyń 31 055-i (54%) – áleýmettik osal top ókilderi.
Eskendirovtiń ýáji boıynsha, tólem qabiletiniń tómen bolýy páterlerdiń ótpeı qalýyna, tıisinshe jergilikti atqarýshy organdardyń oblıgasıalyq qaryzdaryn ýaqytynda óteýine keri áser etedi. Osyǵan baılanysty ol:
-
osal toptarǵa satylatyn páter úlesin 70%-dan 50%-ǵa deıin tómendetý, jáne/nemese
-
ıpotekalyq qaryz berý sharttaryn jeńildetý múmkindigin qarastyrýdy usynady.