San ǵasyr boıy úzilmegen, túbi tereń ulttyq ǵuryp – soǵym soıý bastalatyn kez dál osy. Bul – tek mal soıatyn sát qana emes, ol – týysty tabystyratyn, kórshi-qolańdy biriktiretin, dastarqanǵa jylý men úıge bereke ákeletin halyqtyq mereke. Qazaqtyń «aq olımpıadasy» atanǵan bul dástúr – halqymyzdyń turmys-tirshiliginiń, kóńil-seziminiń, keń peıiliniń kórinisi.
Qazaqtyń qońyr kúzdegi qamy: soǵymǵa daıyndyq
Qazaq ejelden qysqa erte qamdanǵan. Soǵymǵa arnalǵan maldy jaz boıy jaıyp qana qoımaı, qarasha jaqyndaǵanda arnaıy tańdap, 2–3 aı baptap, jemdep, qońdandyrady. Bul – tek azyq jınaý emes, otbasyǵa berekeniń kelýine arnalǵan mańyzdy áreket. Maldyń soıylatyn kúni áýlettiń úlkenderimen aqyldasa otyryp belgilenedi. Belgilengen ýaqytta úı ıesi týystaryn, kórshilerin, dos-jarandaryn, soǵym shyǵaratyn qasapshy jigitterdi shaqyrady. Osy shaqyrýdyń ózi – qazaqy syılastyqtyń belgisi.
Batamen bastalǵan berekeli is
Soǵymǵa pyshaq tımesten buryn aýyl aqsaqaly maldyń janyna kelip, Quran oqyp, bata jasaıdy. Bul – qazaqtyń malǵa ǵana emes, áýletimen jeıtin azyǵyna degen qurmetiniń, Alladan bereke tilep isteıtin ádetiniń aıqyn kórinisi, «batamen el kógerer» degen sózdiń máni osynda jatyr.
Bata berilgen soń qasapshy jigitter mal soıýǵa kirisip, ár múshesin óz retinshe bólip jilikteıdi. Bul kezde úı ishindegi tirshilik taıaq tastam jerden estilip turatyn qýanyshty qımylǵa aınalady.
As úıdegi qyzý tirlik: qýyrdaq
Jas kelinder tez arada jyly sý daıyndap, úlken ydystaryn ákelip, ishek-qaryn tazalaýǵa kirisedi. Bul – jaýapty ári sheberlikti qajet etetin is. Al úlken abysyndary soǵymnan jańa alynǵan ókpe, baýyr, júrek pen jas ettiń bir bóligin paıdalanyp, erekshe qýyrdaq ázirleıdi. Bul taǵamdy jınalǵan jurt aýyz tıip, úı ıesine aq tilegin jaýdyryp, baqyt pen bereke tileıdi. Soǵymnyń naǵyz bastalýy da – osy mezet.
Sybaǵa – qazaqtyń tektiligin kórsetetin dástúr
Qazaq halqynyń úlken júregi men keń dalasyna saı darhan peıili – sybaǵa dástúrinen aıqyn kórinedi.
Soǵymǵa kele almaǵan alys aǵaıynǵa, turmysqa shyqqan qyzǵa, quda-jekjatqa arnaıy et bólinedi. Árkimniń sybaǵasy óz atymen belgilenip, bólek saqtalady. Keıde úı ıesi alystaǵy jaqyndaryn arnaıy shaqyryp: «Sybaǵańyzdy jep ketińiz», – dep qurmet kórsetedi. Bul – umyt qaldyrmaýdyń, jaqynǵa degen saǵynysh pen syılastyqtyń názik kórinisi.
Eńbekti baǵalaý: qasapshyǵa beriletin «qolkeser»
Soǵym soıyp berýge kómektesken jas jigitterdiń eńbegin qazaq eshqashan eleýsiz qaldyrmaǵan. «Qolkeser» dep atalatyn syı – olardyń eńbegine degen rızashylyqtyń belgisi. Qasapshylarǵa maldyń tıisti múshelerinen arnaıy et salynyp beriledi, "qolkeserdiń" máni osy.
Soǵym – ulttyń turmys mádenıetiniń aınasy
Qazaq úshin soǵym soıý – turmystyq áreketten áldeqaıda bıik uǵym. Bul dástúrde birlik, syılastyq, úlkenge qurmet, eńbekti baǵalaý, týystyq baılanystyń beriktigi súıekke sińgen sarqylmas qundylyq retinde saqtalady.
Soǵym – qystyń azyǵy ǵana emes, rýhanı baılanys pen týystyq jylýlyqtyń belgisi, otbasynyń shattyǵy, úıdiń berekesi, aýyldyń aýyzbirshiligi.