Jańa maskýlındik: erlerge degen áleýmettik qysym qalaı ózgerip jatyr?
Qazaqstan strategıalyq zertteýler ınstıtýtynyń (QSZI) derekteri qazirgi qoǵamdaǵy er adamnyń rólin qaıta qaraý qajettigin kórsetip otyr. Zertteý jaıly Aqshamnews.kz tilshisi tolyǵyraq baıandaıdy.
Olardyń sońǵy áleýmettik zertteýinde erlerdiń 52,5%-y "jumys oryndary jetispegen jaǵdaıda er adamdar áıelderge qaraǵanda basymdyqqa ıe bolýy kerek" degen pikirmen kelisken.
Biraq bul - bılik etý nemese ústemdik týraly emes. Bul - qoǵamnyń erlerge júktegen moraldyq jáne áleýmettik qysymynyń kórinisi.
Genderlik teńdik jáne qysym fenomeni
QSZI-diń bas ǵylymı qyzmetkeri Aıgúl Zabırova atap ótkendeı, genderlik taldaý tek áıelderdiń jaǵdaıymen shektelmeýi kerek. Júıeniń ekinshi bóligi de bar, ol - erler.
Qoǵam er adamdy "otbasynyń tiregi", "materıaldyq qamtamasyz etýshi" róline bekitip qoıǵan.
Alaıda qazirgi zamannyń áleýmettik jáne ekonomıkalyq shyndyǵy bul modeldi shaıqaltyp, erlerge jańa qysym formalaryn týdyryp otyrǵany belgili.
Burynǵy "asyraýshy" beınesi turaqsyz eńbek naryǵy jaǵdaıynda álsirep, onyń ornyn ýaıym men belgisizdik, túsiniksizdik sezimi basty.
Áleýmettik beıne: dástúrli kózqarasty kimder kóbirek ustanady?
30–45 jas aralyǵy - eń kóp qysym sezinetin top
Bul jasta erlerdiń moınynda ıpoteka, bala tárbıesi, ata-anasyna qamqorlyq sıaqty jaýapkershilikter artylady.
Qoǵam tarapynan talaptar kóbeıgen ári kúsheıgen saıyn, er adamdar ózindik bolmysyn saqtap qalý maqsatynda eski normalarǵa súıenedi.
Áleýmettik-demografıalyq erekshelikter
Bilim deńgeıi joǵary ári turaqty jumysy bar er adamdar patrıarhaldy kózqarastardy sırek ustanady. Negizgi sebep - ekonomıkalyq qaýipsizdik sezimi. Turaqty jumysy bar, kásibı múmkindikteri keń er adamdar teńdikti qaýip emes, turaqtylyqtyń jańa formasy retinde kóredi.
Al tabysy tómen nemese turaqsyz kásibı salalarda eńbek etetin erler úshin patrıarhat «qorǵanysh» fýnksıasyn atqarady. Bul jaǵdaıda jumys tabý múmkindigi shekteýli bolsa da, er adam kem degende otbasynyń asyraýshysy retindegi mártebesin saqtaı alady.
Al tabysy tómen erler úshin «birinshi kezekte er adam jumysqa turýy kerek» degen senim - sońǵy áleýmettik saqtandyrý mehanızmi, óz mańyzdylyǵyn saqtap qalý amaly.
Otbasylyq jaǵdaı jáne moraldyq jaýapkershilik
Úılengen er adamdarda «jumys istep, tabys tabý - er adamnyń mindeti» degen túsinik kóbirek qalyptasqan.
Biraq bul bılik emes, qamqorlyq pen moraldyq paryz seziminen týyndaıdy.
Al qalada ósken boıdaq jigitterdiń jańa býyny kerisinshe, seriktestikke negizdelgen róldik modelge bet burǵan.
Qysymnyń ishki logıkasy: bılik etý emes, qorǵaný
Patrıarhaldy oılaý erler úshin keı jaǵdaıda psıhologıalyq qorǵanys mehanızmine aınaldy.
Joǵary tabysqa, turaqty jumysqa kepildik joq qoǵamda «er adam – asyraýshy» ıdeıasy olardyń óz-ózin baǵalaý júıesin saqtap turatyn sımvolıkalyq tirekke aınalǵan.
Sarapshy Aıgúl Zabırovanyń sózimen aıtqanda:“Qoǵam erlerden bárin kútedi, biraq olardyń óz álsizdigin bildirýge quqyǵy joq. Osylaısha, patrıarhat tek áıelderdi ǵana emes, erlerdiń ózderin de tuıyqqa tireıdi”.
Jastar arasynda jańa maskýlındilik qalyptasyp jatyr
Jastar arasyndaǵy úrdis ózgeshe. 18–29 jas aralyǵyndaǵy erler men áıelder teńdikti seriktestik retinde qabyldaıdy. Olarǵa jaýapkershilikti bólisý – erkindik sezimin beredi.
Bul býyn úshin «er – asyraýshy» emes, «er – seriktes» qaǵıdasy mańyzdy. Buryn er adamnyń tabysy men mártebesi onyń jeke qundylyǵyn anyqtasa, búginde jas urpaq qarym-qatynastaǵy teńdik pen ózara senimdilikke mán beredi.
Qoǵam qysymy eki tarapqa da aýyr
Birinshi tolqyn femınızm ókilderi muny syn kózben qaraýy múmkin – olar bılik salasynda erlerdiń ústemdigin eske alady. Biraq zertteý kórsetkendeı, másele tek bılik deńgeıinde emes, qoǵamdaǵy qarapaıym erlerdiń ómirinde de bar.
Patrıarhat áıelderge shekteý ákelse, erlerge – úlken qysym túsiredi. Osy turǵydan qaraǵanda, qazirgi qoǵamdaǵy basty qaıshylyq – eki tarapqa da birdeı áser etetin osaldyqtar.
Jańa etıka: er de, áıel de mindetti emes, ekeýi maqsatqa birge jete alady
Er men áıeldiń arasyndaǵy jańa áleýmettik kelisim til tabysýdan bastalady.
Burynǵy “er adam mindetti” jáne “áıel adam tıis” formýlalarynyń ornyna "Biz birge jasaı alamyz" degen uǵym qalyptasyp keledi.
Naǵyz kúsh – bárin bir adamnyń moınyna artýda emes, jaýapkershilikti bólisýde.
Al naǵyz áıeldik - sabyrmen tózýde emes, ashyq sóılesýde.
Qazirgi qoǵamda maskýlındik túsinik transformasıalanyp jatyr.
Bul erlerdiń bılikten bas tartýy emes, qysymnan arylýǵa tyrysýy.
Jańa áleýmettik modelde:
- erlerdiń qundylyǵy tek tabyspen ólshenbeıdi,
- áıelderdiń teńdigi kúrespen emes, seriktestikpen bekitiledi,
- al qoǵamnyń turaqtylyǵy jaýapkershilikti bólisýmen ólshenedi.