Elimizde ajyrasý jıilep, kóptegen otbasy úshin qalypty jaǵdaıǵa aınalyp barady. Biraq erli-zaıyptynyń kóbi "zańdy neke" men "azamattyq neke" arasyndaǵy aıyrmashylyqty, ajyrasqanda múlik pen nesıeniń qalaı bólinetinin tolyq túsine bermeıdi. Zańger Arman Sháripov Aqshamnews.kz tilshisine erli-zaıyptylardyń eń kóp qatelesetin tustaryn túsindirip, quqyǵyn qalaı qorǵaý keregin aıtyp berdi.
Arman Sháripov
zańger, quqyq qorǵaýshy
Zańdy neke men azamattyq neke: aıyrmashylyǵy jer men kókteı
Zańgerdiń aıtýynsha, eń úlken qate túsinik – zańdy nekeni de, birge turýdy da "báribir birdeı" dep qabyldaý.
"Kóp azamat zańdy neke men azamattyq nekeni shatastyrady. AHAT-ta tirkelmeı, jaı ǵana birge turyp jatqan jas jubaılar "bárin birge aldyq, demek bári teń bólinedi" dep oılaıdy. Bul – qate", – deıdi Arman Sháripov.
Eger neke resmı túrde tirkelgen bolsa, onda sol kezde alynǵan:
-
jyljıtyn múlik (kólik, turmystyq tehnıka, jıhaz jáne t.b.),
-
jyljymaıtyn múlik (páter, úı, jer),
-
nesıe, qaryzdar,
-
jalaqy, syıaqy, basqa da kirister
– barlyǵy ortaq múlik.
Otbasy kodeksine sáıkes, bul múlik jalpy ereje boıynsha, ekige – 50/50 úlespen bólinedi.
Erli-zaıyptylar keıde ajyrasqanda tek nekeni buzýdy oılaıdy da, múliktiń taǵdyryn ekinshi kezekke qaldyrady. Shyn máninde, olar:
-
ózara kelisimmen (notarıýs arqyly) "myna páter – seniki, mynasy – meniki" dep jazbasha kelisimshart jasaı alady;
-
nemese sot arqyly múlikti bólý týraly talap-aryz berip, teń nemese úlesterin naqtylaýdy suraı alady.
Mańyzdysy, talap-aryzdy ajyrasyp jatqanda nemese keıin de berýge bolady.
Múlikti tek áıel nemese erkek tólep alǵan jaǵdaıda ne bolady?
Qazir qoǵamda áıel jumys istep, tabys taýyp, úı, kólik, tehnıka alyp, al er adam úıde jatyp alyp, qabyrǵaǵa shyrt túkirip, aqsha tappaıtyn jaǵdaılar da jıi. Osyndaıda: "sonda da bárin ekeýmizge teń qylyp bólý ádil me?" degen suraq kóp týyndaıdy.
"Iá, zań boıynsha zańdy nekede alynǵan múlik ortaq jáne ádette teń bólinedi. Biraq bul jerde sot bir ǵana 50/50 qaǵıdatyna súıenip qatyp qalmaıdy", – deıdi zańger.
Eger áıel ózi ǵana jumys istep, tabys taýyp, sol aqshasyna úı, kólik, múlik alǵanyn, kúıeýi eshqandaı úles qospaǵanyn dáleldep kórsete alsa, sot muny mindetti túrde eskeredi.
Sondyqtan mundaı jaǵdaıda áıelge:
-
eńbek ótili, jalaqy týraly anyqtamalar,
-
satyp alý-satý kelisimsharttary,
-
tólem túbirtekteri,
-
bank kóshirmeleri
sıaqty qujattardy jınap, sotqa dálel retinde usyný óte mańyzdy.
Ajyrasyp, qaıta qosylǵandar jáne azamattyq nekedegi nesıe jaıy
Taǵy bir keń taraǵan senarı: erli-zaıyptylar ajyrasyp ketkenimen, biraz ýaqyttan soń qaıta qosylady. Alaıda nekesin qaıtadan AHAT-ta tirkemeıdi. Osy aralyqta birge turyp, múlik alady, nesıe, ıpoteka rásimdeıdi. Arman Sháripovtyń túsindirýinshe, mundaı jaǵdaıda olardyń nekesiniń mártebesi – azamattyq neke. Iaǵnı jaı ǵana birge turý.
"Azamattyq nekede alynǵan múlik zań boıynsha avtomat túrde 50/50 bolyp bólinbeıdi. Bul jerde sot ár jaǵdaıdy bólek qarap, kim qanshalyqty úles qosty, kim nesıe aldy, kim tóledi soǵan qaraıdy", – deıdi ol.
Mysaly, nesıe kúıeýdiń atyna rásimdelgen, biraq tólemniń bárin áıel ózi jasap júrgen nemese ıpoteka, nesıe tólemderin áıeldiń jalaqysynan ustap otyrǵan jaǵdaılar bolýy múmkin. Mundaı kezde de bárin teń bólý mindetti emes. Áıel óz eńbegin, tólegen somalaryn qujatpen rastasa, sot ony da nazarǵa alady.
Máseleniń negizi – kóp jup eshqandaı jazbasha kelisim jasamaıdy, barlyǵy aýyzsha júredi. Al aýyzsha kelisimdi dáleldeý úshin:
-
kýágerlerdiń sózi,
-
aqsha aýdarymdarynyń tarıhy,
-
hat-habar, jazbalar
sıaqty janama dálelderge júginýge týra keledi.
"Úılenbeı turyp jazbasha kelisim jasaýǵa uıalmańyzdar"
Arman Sháripov osy tusta sheteldik tájirıbeni mysalǵa keltiredi:
"Kóp elde juptar úılenbeı turyp-aq meıli zańdy neke bolsyn, meıli birge turý bolsyn mindetti túrde otbasylyq kelisimshartqa otyrady. Ol jerde ajyrasqan nemese aıyrylysqan jaǵdaıda múlik, nesıe, bıznes qalaı bólinetini naqty jazylady", - deıdi.
Zańgerdiń aıtýynsha, Qazaqstanda da nekege deıingi/nekelik kelisimshart zańda bar, tájirıbede qoldanylady. Biraq, ókinishke qaraı, óte sırek.
Maman jastarǵa úılenbeı turyp kelisimshartqa otyrýdy usynady.
"Neke qurǵanda da, azamattyq nekede birge turǵan jaǵdaıda da juptar aldyn ala jazbasha kelisim jasaýdan uıalmaýy kerek. Ásirese azamattyq nekede júrgenderge árbir iri satyp alýdy (úı, kólik, jer, tehnıka), kimniń aqshasyna, qaı úleste alynǵanyn jazbasha bekitip, múmkin bolsa notarıýs arqyly rásimdegen durys. Qolhat, kelisim, ortaq menshik týraly belgilerdi saqtaý, tólemderdi bir adamnyń ǵana kartasynan jasasa, túbirtekterin joǵaltpaı jınaý qajet. Sonda erteń eki jaqqa ketip qalǵan jaǵdaıda, azamattyq nekede bolsańyz da, qolyńyzda naqty dálel bolady. Sotta óz múddeńizdi qorǵaý áldeqaıda jeńildeıdi", - deıdi zańger.
Sondaı-aq, ol jastarǵa quqyqtyq turǵydan saýatty bolýǵa, sheshimdi emosıamen emes, oılanyp qabyldaýǵa, túsinbegen jerin ǵalamtordan oqyp qana qoımaı, zańgerge, advokatqa baryp, keńes alýǵa keńes berdi.