Kúz - aqyndar úshin erekshe maýsym. Tabıǵattyń boıaýy qalyńdap, aspan tunjyrap, japyraqtyń sybdyry jan dúnıeńniń únindeı estiletin mezgilde ár aqyn óz júreginiń kúzin jyrlaıdy: biri ótkenge saǵynyshpen úńilse, endi biri sabyr men tynyshtyq izdeıdi.
Qazaqtyń Bas aqyny - Abaıdan bastap tabıǵattyń osy mezgilin sýrettemegen, jyryna kúzgi kóńildiń kúıin arqaý etpegen aqyn kemde kem. Qazirgi qazaq poezıasy ókilderiniń názik sezim men tolǵanysqa toly "kúzgi" jyrlaryn nazaryńyzǵa usyndyq, óleńsúıer oqyrman!
Qalqaman SARIN
Kúzgi kórinis
Kóńildi qońyr salqyn saz júdetip,
Kóz jetti ketkenine jazdyń ótip.
Qulaıdy japyraqtar quba taldan,
Kúreń kúz qudiretine taǵzym etip.
Keshi edi solqyldaǵan kúzdiń sýyq,
Ne shara, jasyl jazdan úzdirse úmit?
Bazary tarqap ketken baq ishinde
Kútip tur áldekimdi Qyz kúrsinip.
Jas taldyń aptyqqan jel esin aldy,
Qurǵyrdyń qylyǵy joq esh unamdy.
Jylaǵan japyraqtyń jetim kúıi,
Áp sátte kóńilime kóship aldy.
Arqanyń óńmenimnen ótti jeli,
Kúderin qaıtqan qustan kók te úzedi,
Bozbaýyr bala bulttar bozdap turyp,
Boraǵan qystan habar jetkizedi.
Bálkim bul kezdesý me tuńǵysh, ap-paq,
Baqtaǵy qyz da sabyr turdy saqtap.
...Bir jigit sur kóshege kórik berip,
Keledi qyzyl-jasyl gúl qushaqtap.
Elemeı qyrdy gúlsiz, kúndi nursyz,
Kezdesip turdy ekeýi. ...Turmyn únsiz.
Batyrǵan meni muńǵa qońyr Kúz ben
Jigittiń qolyndaǵy gúl ǵumyrsyz...
Kúz ben biz
Sary tústi saǵynyshtan Kúz monshaq,
Taǵyp alyp taǵy keldi bizdi ańsap.
...Kózderińdi turdy menen jasyryp,
Kirpikteriń qyzǵanshaq.
Sur qalaǵa syr aıtady syńsyp Kúz,
Al, ekeýmiz kúzde ashylǵan búrshikpiz.
Kirpikteriń kúni-túni kúzetken,
Kózińdegi sezim be edi kirshiksiz?!
Sezim eken saqtaǵany sol kózdiń,
Kıalǵa erip bir álemdi men kezdim.
Kúnniń álsiz sáýlesine jylynyp,
Kóz ishinde keriledi kerbez – muń.
Jasyl baqtyń japyraǵyn urlap Kúz,
Jatyr áne. Sirá bizder tym jatpyz?
Kóshe boılap kele jattyq syrlasyp,
Únsizdiktiń ún taspasyn tyńdap biz.
Emis-emis qos júrektiń dúrsili,
Estiledi, bul – mahabbat tylsymy.
Óziń jaıly oılarymdy urlaıdy,
Kúzgi jańbyr. Tamshylardyń tyrsyly.
KÚZ...
Kúńirengen, kúrsingen kúzdiń aýyr
Minezine úırengen bizdiń aýyl.
Buıra shańyn kóterip qyrat-qyrdyń,
Berekesin bir sátte buzdy daýyl.
Janarymda jabyrqap jaz jylady,
Jylaǵany emes pe, qazdyń áni?!
Qaıran meniń júregim, qaıtqan qustyń,
Qanatynan úzilgen sazdy uǵady.
Jańa mezgil jelbirep jalaýy tik,
Jaýlap aldy jer betin qalaýy utyp.
Jyly ólkeniń jamalyn jasqa shylap,
Qara aspannyń kózi tur qaraýytyp.
Jadyraǵan jazdyń da kúıi osal tym,
Mezgili ótti.
Qus júdeý, uıa salqyn.
...Kúzdiń jyryn jazady bir Qudiret,
Bir ǵajaıyp qalammen sıasy altyn.
KÚZDİŃ SOŃǴY QOLTAŃBASY...
Qys ta keldi.
Taıdy taǵy Kúz sertten.
Qar jaýyp tur kúıge ulasyp biz shertken.
Qara jerdiń aıǵyz - aıǵyz kelbeti,
Qara qoıdyń terisindeı tuz sepken.
Óldi mezgil, jete almastan armanǵa az,
Ózgermegen tek tákáppar Taý mańǵaz.
Qar astynan jylytady janymdy,
Keshe ǵana kúzge ókpelep qalǵan Jaz.
Qaharly qys, qatalsyz - aý, kekshilsiz...
Kóńilderden qońyr muńym kóshti únsiz.
Qara aspannan appaq ulpa jaýdyrǵan,
Quldyq urdym Qudiretke esh minsiz!
Janaryńda jylt-jylt etip shyq kúmis
Aı, qarasha, qaýysty qush, útti qush!..
Amalyń joq, amanat et armandy -
Aldymyzdan aq boz minip shyqty qys..
Júregimde salqyndyq bar azdaǵan,
Salqyn júzben kóz tastaıdy áz - ǵalam...
Kúzge ǵashyq aqyn edim qaıteıin,
Kúz týraly Odany áli jazbaǵan.
Sanamdaǵy saǵynyshty buǵaýlap,
Qarashadan qar ushady qylaýlap.
Bizdiń sherdi tarqatatyn ún - túnsiz,
Kúzdiń sońǵy qoltańbasy - mynaý baq.
Aqberen ELGEZEK
Avtokólik terezesindegi kúz
Anaý jerde sarǵaıady top qaıyń,
Mende muń bar, al olarda joq ýaıym.
Kóktemge olar asyǵady,
Men bolsam…
Máńgilikke jaqyndaımyn sát saıyn.
«Tabıǵatty óler» deıdi uly Abaı,
(Men bul sózge qalaı turam jylamaı?)
Ólgen álem – kóktem kelse, tiriler,
Gúl bitkennniń kózi ashylar shyradaı.
«Adam ólmes» dep aıtady sol Abaı,
Sol úmitten júregimde tolady Aı.
Al tabıǵat ujymaqta dúr etip,
Qaıta búrlep, nur ańqysa
bola ma-aı?!
«Qaıtyp kelip oınap, kúlý» joq, bilem,
Nege onda ólmeıtindeı bop júrem?
Tústerimde jalańaıaq bala bop,
Keship júrem gúl alqabyn aq kileń.
Alys jaqtan sap-sary bop top qaıyń,
Jaınap turar, nege olarda joq ýaıym?
Tal kúnániń ne ekenin bilmeıdi…
Al men bolsam bar kúnámdy arqalap,
Máńgilikke jaqyndaımyn sát saıyn…
Kúzgi elegıa
Sary muń qaldy kógalda...
Jazmyshyn ózi syzǵan baq...
Tumandy jaryp joǵalǵan
Qyp-qyzyl Kúnim – qyzǵaldaq.
Qaıyrly bulttar qanatty
Tóbemnen ushty burqyrap.
Terektiń jasyn sanap tur
Kóbelek – sary japyraq.
Jarqyrap qaıta shyqsa-aı Kún!
Topyraq kózi – qaq sýy...
Mylqaý bir jynǵa uqsaımyn
Simirip alǵan baqsy ýyn.
Syrymdy kim bar tyńdamaq,
Qoshtastym Kókpen. Pendelik.
Júrekte jyrym ińgálap,
Tumanda júrdim, sendelip...
Kúzgi serýen
Japyraqtan jańǵyryp Kúz daýysy,
Altyn boıaý úrleıdi Túz ǵaryshy.
Túısigińe jumaqty sezdiredi,
Bılep turǵan tústerdiń qozǵalysy.
Aspannan syńǵyr etse kúmis xabar,
Shyrshalardyń júıkesi tynyshtalar.
Joryqqa attanǵanda qus ataýly,
Sherý tartyp urandar qumyrsqalar!
Shópterdiń arasynan dabyrlasqan,
Saqalyn saýyp otyr adyraspan!
Terbeledi ıtmuryn óz ánine,
Terbeledi eshkimdi tanymastan.
Jel de mine, tal tappaı qaǵynarǵa,
Sulap tústi soǵylyp kári jarǵa.
Qarta oınaıdy talasyp tas ústinde:
Jarqanat-oı,
Qıal-qańbaq,
Sary qarǵa.
Bul kezde kókjıekte nur qulaǵan,
Gúlder úni óltirdi-aý shyrqyraǵan!
Basyn shaıqap bal ashar ermen-kempir,
Shashynan jýsan ısi burqyraǵan.
Ermen-kempir bal ashsa – talaǵany,
Qara jıdek – kók tıyn sanaǵany.
Qasynda otyrsa eger tatyr-áje,
Shyrǵanaqtan tastaı sal sadaǵany!
Úıeńkige sálem ber,
(aqyn ol da),
Sharabynan biraq ta tatyp alma.
Kúzge aınalyp aǵady aryq ishi,
Bir shetinen tistelgen ýaqyt-alma…
Mynaý baýdyń jaıqalyp baý bolǵaly,
Kúz kelse de jatady tar joldary.
Ǵalam úshin Táńirden saýǵa surar,
Kókke qaraı sozylyp tal qoldary.
Qula beldiń shyrmalǵan ný etegi,
Beıtanys bir dybystar gýletedi.
Keýip qalǵan kógaldyń oraıynan,
Kóbelektiń rýxtary pyr-r-r etedi!
Kúnniń qyzyl oıynan tonǵany ma,
Torǵaı qondy kóńildiń sharbaǵyna?..
Birin-biri sekeńdep qýalap júr,
Baǵanalar súıenip baldaǵyna.
Jetim kúshik aıyrylǵan enesinen,
Óz beınesin jalaıdy tegeshinen…
Ańqaýym-aı!
Ańtarylyp qarap qalar,
Poıyz bolyp bult ótse tóbesinen!
Kesh qaraıdy.
Keshti de qosh kórdik-aı!
Záý kókte jas qaraýyl – on kúndik Aı.
Ertegilik álemniń bir shetinde,
Adam ótip barady, o, sumdyq-aı!
Júregimde shaıqalyp az ǵana muń,
Men mundaı qoıylymǵa máz bolamyn!
…Qyrkúıektiń shetinde synyp jatyr,
Oıynshyǵy keshegi jaz-balanyń…
Erlan JÚNİS
Muńurǵan
Kúz nege jylaıdy, men be ekem jylatqan?!
Japyraq qulaıdy,
Qulatqan –
men emes taǵy da!
Keshirdi ol basynan ne dáýir?
O, biraq osynyń barlyǵy janyma,
Sonshalyq nege aýyr?
Nelikten kináli sezinem ózimdi,
kóziniń jasyna?
Súıýdi, sezýdi,
úıretkendegiń osy ma, Qyrkúıek?
Dertińdi kótertý úshin be?
Jutqyzyp jasyńdy?
Kúzgi bak ishinde qańǵyrtyp basymdy?
Suranam, sezdirgiń keledi o, neni?
Japyraq qulaǵan –
jylaǵan júrektiń óleńi ekenin
ózim de bilemin!
Esime salmashy!
Dert – ólgen!
Júregim –
onsyz da, kúz, seniń kitabyń...
Qarasha túninde órtelgen!
Jańbyr
Jańbyr, jańbyr – jalqy júrek, jalǵyz muń,
Jalǵyz muńǵa kúz sýretin salǵyzdym.
…Jerge túsken japyraqty kótershi,
Muńymyzdan aýyr emes ol bizdiń!
Kúzgi aspannyń kúrsinisin, kemseńin,
Júrekke sap salmaqtadym, ólshedim.
…Qulap jatqan tamshylardy kóterdim,
Kóz jasyńnan aýyr emes ol seniń!
Kúzdi armanǵa senbeıdi dep kim aıtty,
Bizdi armanǵa senbeıdi dep kim aıtty!
…Almatyǵa jaýǵan jańbyr nelikten,
Astanada júrgen meni muńaıtty?
Jaz da ótti, sulý salǵan án syńaıly
Jaz da ótti, sulý salǵan án syńaıly,
“Qosh” deýge qalaı endi jan shydaıdy?!
Jańbyr ıisi... tamyzdyń tońǵaq túni
japyraqtyń kózinen tamshylaıdy.
Aýyq-aýyq tur, mine, sebelep tún,
sebelekti kelgendeı óleń etkim,
jańbyr ıisi... ashylǵan terezeden
ánin shyrqap qoıamyn kóbelektiń.
Ár tamshysyn birlep-birlep sanap túnniń,
tezirek tań atqanyn qalap turmyn.
Kóńilimde muń da joq, shattyq ta joq,
terezeden eshqaıda qarap turmyn...
Aıjan TÁBARAKQYZY
Kúz
Alakeýim.
Jatyr áne ishke tartyp dala demin.
Búgin taǵy...
Kelmediń... Úmit jylap.
Jalǵyzdyq qushaǵymda qala berdim.
Muń túnetip sanasyna Qońyr Kúzdiń.
Jolymyzdy qospaıma, Ómir bizdiń???
..."Kút" degen eń...sońǵy ret...Sodan bálkim.
Úmitti keldi me eken, sońynda úzgim.
Habarsyzsyń...Kóńilde kúdik basym.
Sarqylqylǵan joq sonda da úmit jasym.
Túnder ólgen kún bar ǵoı...men eshqashan.
Ol jaıly,
Umytpaspyn... Umytpaspyn.
Uzatyp salyp turmyn qımastyqpen
Uzatyp salyp turmyn qımastyqpen,
Jyp-jyly sátter qalǵan Qarashany.
... Meniń jazǵan xatyma úndemeısiz,
Sizge sol jarasady...
Sharshatqanda tirliktiń kúıi keıde,
Ol ras, aldanysh qyp Sizdi oılaǵam.
... Joldar bárin áketer mańdaıymnan,
Qop-qońyr kúzge aınalǵan.
Qarashyqqa osylaı muń qulatyp,
Taǵdyr, shirkin, oınaıdy jıi-jıi...
... Men sosyn otyramyn qara shaımen,
Birge iship kúıigimdi...
Yǵy-jyǵy kúnderim jyljı berer,
Sizsiz de ilesip ap kerýen jylǵa.
Taǵdyr taǵy ne daıyndap qoıdy eken,
Bárine kóngen qulǵa?..
Nazy shyǵar bul daǵy ýaqyttyń,
Kezi kelse kóńilden bári kósher.
Qara kúzden qajyǵan júregimdi,
Qozǵaı ma áli de sher?..
Keshikpeı Astanaǵa kúz keledi
Keshikpeı Astanaǵa kúz keledi,
Men – baqytty, meni baq izdemedi...
Qaıyńdy súıe turyp, jerdi qushqan,
Japyraq sıaqtysyz Siz de endi...
Baıaǵydaı emes qoı sezim degen,
Kóz ilmegen sátterim – tózimge em,
...Birdeńe ózgere me, óleń jazyp
Sál saǵyndym degenniń ózinde men?
Mezgili jetken kúni báriniń de,
Buratyny belgili – jany kimge.
... Nesine endi kútemin kúzdeı bolyp,
Nesine oılaıdy ekem, áli kúnge?
Sóz mújigen shaqtardy, taǵatymdy,
Jylap alý úshin tún jaratyldy,
Janyma batady ylǵı men muńaısam,
Jubatpaı únsiz ǵana qalatyny.
Áıtpese, bol deppin be, máńgi birge?
Ókinish úmitimdi kómdi múlde;
Sezimi ólip ketken bul júrektiń
Keregi bola qoısyn endi kimge?..
Ómirdiń bárin muń ǵyp ne qylaıyn?
Onsyz da keýdeni kóp jedi ýaıym,
Bir duǵa tileńizshi, Jaratqannan,
Ońymnan týar sonda meniń de Aıym...
Jubanysh izdep qaıtady qustar
Jubanysh izdep qaıtady qustar,
janyna batyp qaı qaıǵy?
Eshteńe uqpas jeńiltek jel kep,
japyraqpenen oınaıdy.
Sary baýyr dala búk túsip jatyr,
jazyn qıa almaı basqaǵa.
Ýaqyt degeniń mólt ete túsken,
sumdaıryqtaǵy jas qana.
Janymdy qaryp qyp-qyzyl sózben,
balkonda uzaq oı shektim.
Bizge de múmkin qaıtý kerek pe,
janyńdy uqpaı qoısa eshkim.
Bárine ózi kináli jandaı,
aýlada otyr Kúz únsiz.
...Ylǵı da maǵan tesile qarap
turady bir kóz
- Siz kimsiz?!
Qustar-aý, qustar...
Men de senderdeı,
qaıtýym úshin kelip pe em?
Tym uza-a-q bolyp kórinedi osy,
bul ómir maǵan nelikten?
Kóńilge ýaqyt jamaý bolmasyn,
kesh sezdik, nege kesh bildik?
Tirshilik degeniń – qaıtý eken ǵoı,
qaıtýdyń máni – ∞ !