2026 jylǵy 1 qańtardan bastap Qazaqstanda 2025 jyldyń 18 shildesinde qol qoıylǵan jańa Salyq kodeksi kúshine enedi. Bul salyq reformasynyń mańyzdy kezeńi bolyp tabylady, onyń maqsaty – salyq júıesin azamattar men bıznes úshin ashyq, ádil jáne yńǵaıly etý. Salyq rejımderin ońaılatý, eseptilikti qysqartý, basym salalar úshin salyq stavkalaryn tómendetý, ákimshilendirýde jeńildikter jáne múlik pen aksız salyqtaryna qatysty jańa erejeler týraly Almaty qalasy Óńirlik komýnıkasıalar qyzmetiniń baspasóz konferensıasynda Almaty qalasy boıynsha Memlekettik kirister departamentiniń basqarma basshylary aıtyp ótti.
2026 jyldan bastap Qazaqstanda jańa Salyq kodeksi kúshine enedi, ol eldegi salyq salýǵa degen kózqarasty túbegeıli ózgertedi. Reforma aıasynda salyq rejımderi ońaılatylady: jeti arnaıy rejımniń ornyna tek úsheýi qalady – ózin-ózi jumyspen qamtyǵandar úshin (JK tirkeýsiz, aılyq tabysy 300 AEK-ke deıin), shaǵyn bıznes úshin (jeńildetilgen deklarasıa negizinde, jyldyq aınalym lımıti 600 000 AEK jáne stavkasy 4%) jáne sharýa qojalyqtary úshin. Ózin-ózi jumyspen qamtyǵandar tabysynyń 4%-y mólsherinde biryńǵaı salyq tóleıdi, oǵan barlyq mindetti tólemder kiredi, esep tapsyrýdyń qajeti joq – barlyǵy mobıldik qosymsha arqyly júzege asady.
Salyq eseptiliginiń kólemi de aıtarlyqtaı azaıady: 39 nysannyń 12-si joıylady, keıbiri biriktiriledi. Júıe salyqtyń somasy men tóleý merzimin avtomatty túrde kórsetip otyrady. Eger esep ýaqytyly tapsyrylmasa, ol aıyppul salýsyz nóldik bolyp esepteledi jáne keıin túzetý engizýge múmkindik beriledi.
Negizgi salyqtar boıynsha da ózgerister bar. Korporatıvtik tabys salyǵynyń bazalyq mólsherlemesi 20% deńgeıinde qalady, biraq jeńildikter engiziledi: aýyl sharýashylyǵy óndirýshileri úshin – 3%, áleýmettik sala úshin – 2026 jyly 5%, 2027 jyldan bastap 10%. Bankter men oıyn bıznesi 25% tóleıdi. Jeke tabys salyǵy progresıvti bolady – tabys deńgeıine qaraı 10% jáne 15%, al bazalyq shegerim 30 AEK-ke deıin ulǵaıady. Múgedekter men Uly Otan soǵysy qatysýshylaryna áleýmettik jeńildikter 5 000 AEK-ke deıin belgilendi. Qosylǵan qun salyǵy mólsherlemesi 16%-ǵa deıin ósedi, biraq dári-dármekter men medısınalyq qyzmetter úshin tómendetilgen 5% mólsherleme saqtalady. QQS boıynsha mindetti tirkeý shegi – 10 000 AEK, bul 2026 jyly bul 43,2 mln teńgege teń.
Ákimshilendirý de túbegeıli ózgeredi: josparly tekserister alynyp tastalady, al táýekelderdi basqarý júıesi aldyn alý rejımine kóshedi – salyq organdary buzýshylyqtar týraly emes, sáıkessizdikter týraly habarlama jiberedi, olardy óz erkimen túzetýge múmkindik beriledi.
Aksızderge qatysty da ózgerister bar: alkogól men temekige aksız mólsherlemesi jyl saıyn 10%-ǵa ósedi, energetıkalyq sýsyndarǵa jańa aksız engiziledi (1 lıtrge 100 teńge). Eski avtokólikterge salyq tómendetiledi: paıdalaný merzimi 20 jyldan assa – 50%-ǵa, 10 jyldan assa – 30%-ǵa. Múlik salyǵy boıynsha aǵymdaǵy tólemder somasy 300 AEK-ten aspasa, esep tapsyrýdyń qajeti joq, deklarasıa tek jyl qorytyndysy boıynsha usynylady.
Jańa Salyq kodeksi ashyqtyq qaǵıdatyn bekitedi: árbir salyq tóleýshi ne úshin salyq tóleıtinin naqty bilýi tıis, al memleket ádil ári ashyq erejelerdi qamtamasyz etýge mindetti. Daýly jaǵdaı týyndaǵan kezde azamat salyq organdarynyń áreketine túsinikteme alýǵa nemese shaǵym berýge quqyly. Týyndaýy múmkin kelispeýshilikterge qaramastan, zańǵa qol qoıylyp, ol kúshine enedi, al memlekettiń mindeti – ony bıznes pen azamattar úshin tıimdi ári aýyrtpalyqsyz túrde iske asyrý.