Ár aptanyń sońynda uıymdastyrylatyn aýyl sharýashylyǵy jármeńkeleri qala turǵyndary úshin tıimdi saýda alańyna aınaldy. Bul joly almatylyqtarǵa óz ónimderin usynýǵa Shyǵys Qazaqstannyń fermerleri keldi. Jármeńke Qazybek bı kóshesinde, Panfılov pen Abylaı han kósheleriniń aralyǵynda uıymdastyryldy.
Tańǵy saýda baıaý bastalǵanymen, túske qaraı jármeńke qyza tústi. Biz ony sómkelerin toltyryp, rıza kóńilmen qaıtyp jatqan jurttyń júzinen baıqadyq.
Jármeńke sórelerinde shyǵystyń áıgili balynan bastap, tabıǵı sút ónimderi, maı, qurt, qymyz, et pen kókónistiń san túri samsap tur. Ásirese Katonqaraǵaıdan kelgen bal men propolıs, pantokrın men ara tozańyna suranys joǵary. Ár kelýshi óz densaýlyǵyna paıdaly dúnıeni alýǵa tyrysyp, satýshylarmen jyly áńgime quryp jatyr.
Máselen, Aıagózden kelgen Lázzat Mýsaeva, sút ónimderin satýǵa kelgen.
"Bizdi osy jármeńkege shaqyrǵanda qýana kelistik. Almaty jurtynyń talǵamy joǵary, biraq sonymen qatar sapaly ónimdi baǵalaı biledi. Maı men qurt jaqsy ótip jatyr. Kesh batqansha bárin satyp, elge jeńil qaıtsaq degen úmitimiz bar", – deıdi ol kúlimdep.
Kelýshilerdiń kóbi jármeńke jaıly gazet betterinen, áleýmettik jeliden jáne tanystarynan estip kelgen. Almatylyq Marına Mathamova da osyndaı turaqty satyp alýshylardyń biri:
"Bul jerdiń baǵalary men sapasy kóńilge qonymdy. Eń bastysy – ónim tikeleı óndirýshiden keledi. Búgin et pen baýyr aldym. Kók bazardaǵydan edáýir arzan. Osyndaı sharalar jıi uıymdastyrylsa, jurt ta utady, fermerler de rıza bolady", – deıdi ol.
Shyǵys qazaqstandyq bal óndirýshi Sergeıdiń de pikirine qulaq túrdik.
"Biz baldyń barlyq tabıǵı ónimderin alyp keldik. Ara tozańy men pantokrınge suranys joǵary. Bul ónimder ımýnıtetti kóteredi, aǵzany sergitedi. Kópshilik qyzyǵyp, alyp jatyr. Osyndaı tikeleı saýda – naǵyz halyqqa paıdaly is", – deıdi ol.
Shyǵystyń baly men etin izdep kelgen İlıas Sydyqov bylaı deıdi:
"Ár demalys saıyn kelemiz. Osyndaı jármeńkeler kóp bolsa eken. Baǵalary tıimdi, tańdaý kóp. Mine, úıge et, bal, sút aldyq. Tipti kórshilerge de habar jazyp jiberdik, úlgersin dep. Baldyń kelisin 2000 teńgeden aldym. Taza ónim. Al et 3000 teńgeden satylyp jatyr. Mundaı múmkindik jıi bola bermeıdi", – deıdi.
Al Darhan Nurahmetov taýardyń shyqqan jerine erekshe mán beretinin aıtty:
"Keıde kúmándanyp qalasyń. Shynymen sol aıtylǵan jaqtan ákelindi me, álde jergilikti me dep. Biraq kóliktiń nómirine qarasaq, bári naqty. Buǵan deıin Aıagózdiń etin alǵanmyn, dámi til úıiredi. Osyndaı senimdi jármeńkelerdi uıymdastyrǵandarǵa rahmet", – deıdi ol.
Qalanyń jeke sektorynda turatyn kóptegen otbasy qys qamyn jasap, kartop, pıaz, sábiz sekildi kókónisterdi qap-qaptap alyp jatqanyn baıqadyq.
"Qystyń qamyn jazda oıla" degendeı, úıdiń jertólesin toltyryp alsaq, kóńil tynysh. Munda baǵasy bazardan áldeqaıda arzan, ári ónim sapasy da jaqsy", – deıdi almatylyq zeınetker Shynar apaı.
Juldyz Qurmanbekova da turaqty kelýshilerdiń biri eken:
"Ár apta saıyn kelemiz. Taýar kóp, baǵasy tıimdi. Ásirese bal men sút ónimderi taza ári dámdi. Kók bazardan 20-30 paıyzǵa arzanǵa túsedi", – deıdi ol.
Aýyl sharýashylyǵy ónimderin qoljetimdi baǵada alý búginde qala turǵyndary úshin óte tıimdi. Mundaı jármeńkeler bir jaǵynan – almatylyqtarǵa arzan ári sapaly azyq-túlik alý múmkindigin berse, ekinshi jaǵynan – aýyl sharýashylyǵy óndirýshilerine óz ónimin tikeleı tutynýshyǵa usynýǵa jol ashady.